AS OG Elektra ostis hiljuti ära Rakvere südalinnas asuva Tsentrumi hoone, mille asemele plaanitakse rajada suur äri- ja meelelahutuskeskus, mille üheks osaks 16-korruseline elu- ja büroopindadeks mõeldud hoone.

Just ehitise kõrgus on põhjuseks, miks enne töödega alustamist tuleb saada heakskiit linna volikogult. Nimelt ei näe Rakvere linna kehtiv üldplaneering sedavõrd kõrge hoone ehitamist ette – tarvis on üldplaneeringu sõnastust muuta. Esmaspäeva õhtul tutvustati kavandatavat keskust Rakvere linnavolikogu majanduskomisjonis, kus kiideti mõte heaks.

Istungil sellekohastest plaanidest rääkinud AS OG Elektra omaniku Oleg Grossi meelest tuleb tänast Rakveret vaadates kurvastusega tõdeda, et suured keskused on kaubanduse linnast välja viinud ning 1990-ndatele omast melu ja elu linnasüdames enam ei ole. „Rakvere on küll kenasti arenenud, linn on ilus. Selles suhtes ei saa midagi öelda. Aga äriliselt on olukord ikkagi selline, et suured ärid on linnast välja viidud – ühelt poolt on tugev tõmme Põhjakeskusesse, teiselt Vaala keskusesse,“ sõnas Gross.

Ettevõtja nentis, et Tsentrum on läbi iseseisvusaja olnud linna südameks, kuid seal ei ole õigeid arenguid toimunud. „Hoone on olnud meie vaateväljas kogu aeg, et seda ära osta. Meie arvates on see Rakvere linnas kõige parem krunt,“ sõnas Gross, lisades, et OG Elektral avanes võimalus selle ostmiseks üle noatera, sest tegelikult plaanis eelmine omanik koostöös Maximaga hoone renoveerida.

Mitte tavapärane kaubamaja

OG Elektra plaanitav arendus ei too aga kesklinna mitte üksnes suurt toidukauplust, ja ka mitte traditsioonilist kaubanduskeskust, vaid modernse äri-, elu- ja meelelahutuskeskuse. Tavapärasele kaubamajale omaseid tuhandete ruutmeetrite suuruseid müügipindasid sinna ei plaanita, rõhk saaks olema meelelahutusel ja teenusepakkujatel.

„Traditsioonilist kaubamaja ei oleks mõtet teha. Täna kaks keskust on linna ääres ja ka Kroonikeskuses on üsna palju rentnikke, nii et see oleks igal juhul läbikukkumine. Pealegi liigutakse järjest rohkem internetikaubanduse suunas, näiteks näeme, kuidas Amazon areneb. Järjest rohkem kuuleme, et uued arendajad räägivad hoopis teistest põhimõtetest,“ selgitas Gross.

Näiteks loodab ettevõtja keskuses näha nii kobarkino kui mitmeid populaarseid söögikohti, muuhulgas võiks kõrghoone ülemisel korrusel paikneda privaatrestoran. Mõtteid ja võimalusi on palju. Näiteks on kõne all olnud ka gondlisõit, aga mitte klassikalise köisraudtee kujul.

„Vanasid gondleid võiks võib-olla juba mõne aasta pärast väga odava hinnaga tuua Rakverre kokku kasvõi viis komplekti kui vaja. Aga tänaseks see on möödanik. Ei ole enam mõtet rääkida kolisevate gondlite toomisest siia üle linna logisema,“ märkis Gross, selgitades, et kolme-nelja aasta pärast lahendavad sellise asja ilmselt ära droonid, mis inimesi kindlal marsruudil näiteks Vallimäele sõidutada saaks.

Projekt näeb ette ka 300 autot mahutava parkla. „Oleme väga palju pannud rõhku parkla korraldusele, mis viib projekti muidugi kalliks. Parkimismaja on meil arvestatud praegu kolmekorruseline. Põhjus on selles, et linn on kinni. Kui me vaatame tänast Rakvere linna, siis äri siin sisuliselt ei ole, aga parkimiskohad on juba praktiliselt täis. Kui avada selline suur keskus, siis on selge, et tuleb lahendada ka parkimine,“ selgitas ettevõtja.

16-korruseline kõrghoone on kavandatud büroopindadeks ning korteriteks, esialgse plaani järgi võiksid eluruumid moodustada kaks kolmandikku, mis tähendaks umbes 60 korterit. See oleneb aga ka büroopindade huviliste hulgast.

Gross nentis, et kuigi asjaga ollakse alles algusjärgus, on paljud suured firmad juba rendipindade vastu huvi tundnud ning nii mõnigi inimene oleks valmis kõrghoonesse kohe korteri ostma. „Loomulikult täna oleme nii algfaasis ning pole saanud vastata muud, kui et linna üldplaneering ei võimalda hetkel sellist ehitist,“ tõdes Gross.

Maksumus 40 miljonit

Ettevõtja selgitas, et just nii kõrget hoonet soovitakse ehitada, sest alates kaheksast kuni 16 korruseni on päästeameti nõuded põhimõtteliselt samad, seega oleks 16-korruselise hoone ehitamine ökonoomne. 17 korruse puhul muutuvad nõuded, mis ühtlasi tõstab ehitushinda.

„Projekt võib maksma minna kuni 40 miljonit. Mõtlesime kümnest miljonist, aga juba paari päeva pärast saime aru, kui rumalad mõtted need olid – kümne miljoniga ei tee seal mitte midagi. Selge see, et meil seda raha ei ole. See tuleb valdavalt laenurahaga,“ avaldas Gross ka eeldatava maksumuse, lisades, et vähemalt 30 protsendi ulatuses soovivad pangad siiski näha ka omarahastust.

„Ehitus võtab ka aega ja kolme aasta perspektiivis oleme selleks suutelised,“ sõnas OG Elektra omanik. „Ning kui projekt ebaõnnestub, siis oleme muidugi kaotajad eelkõige me ise. Aga me ei arva, et see ebaõnnestuks.“

Rääkides veel kõrghoonest, nentis Gross, et see ei oleks sugugi kõige kõrgem hoone linnas. Kõrgem on nii katlamaja korsten kui Pikal tänaval asuva Kolmainu kiriku torni risti tipp, milleni on 62 meetrit. Kui maapinnast võetuna olek keskuse hoone kiriku tipust paar meetrit madalam, siis absoluutkõrguses umbes 15 meetrit, sest Vallimäe poole tõuseb maapind nii palju.

„Võib-olla tõesti, kui oleks kirikust kõrgem, siis tekiks mitmeti mõistetavust. Kuid see ei tuleks kõrgem, ei absoluutkõrguse poolest ega ka maapinnast võetuna,“ sõnas Gross.

Ettevõtja nentis, et samuti on arhitekt n-ö läbi mänginud varjude langemise ning ka seda ei pea pelgama – keskus varjab valdavalt iseennast.

„Kõrgus on kindlasti natuke ehmatav,“ nentis Gross. „Kuid kui me täna räägime, et Rakvere on väge täis, siis milles see väljendub? Kas neljakordsetes hruštšovkades? Ma arvan, et kindlasti mitte. Vaja oleks midagi vinget! See on kindlasti vinge asi,“ sõnas Gross lõpetuseks.

Volikogu langetab otsuse

Rakvere linnavolikogu majanduskomisjoni esimees Kert Karus märkis, et kavandatava hoone kõrgus ei tohiks tegelikult  takistuseks saada. „Volikogul on väga lai autonoomia sellistes küsimustes, mis puudutavad neid detailplaneeringuid, mis nõuavad üldplaneeringu muutmist,“ sõnas Karus.

„Kui volikogu näeb ja soovib sellise hoone ehitamist, siis see hoone tuleb. See on puhtalt volikogu küsimus,“ selgitas ta. Karus lisas, et tegelikult kasutatakse ka üldplaneeringus väljendit „kõrgus võiks olla“ – seal ei ole imperatiivsust, ei ole käsku, et peab olema.

„Majanduskomisjon toetab sellise 16-korruselise objekti ehitamist Rakvere linnas ja julgustame linnavalitsust astuma kiireid samme, et see asi hakkaks liikuma,“ võttis Karus komisjoni seisukoha kokku.

AS OG Elektra on esitanud linnavalitsusele taotluse. Peagi on pall linnavalitsuse käes, kes peab tegema volikogule ettepaneku üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Volikogu nõusolek annaks projekti elluviimiseks rohelise tule.

Rakvere linnapea Triin Varek nentis, et praegu oodatakse veel keskkonnamõjude eelhinnangut, millega tegeleb detailplaneeringu algatamise sooviavaldaja ning selle saabudes minnakse teemaga edasi. „Loodame jõuda detsembrikuu volikogusse ettepanekuga,“ sõnas linnapea.

Triin Varek lausus, et loomulikult toetab ta uut arendust. „Linn on väga huvitatud sellest, et linnasüda hakkaks uuesti korralikult tuksuma. See, et kaubanduskeskused on kolinud linna äärde, on elu linnast natuke välja viinud. Suur ja atraktiivne, multifunktsionaalne keskus, kus on väga palju erinevaid funktsioone ja võimalusi, toob kindlasti inimesed kesklinna tagasi. Ja uusi kortereid oodatakse Rakveres loomulikult pikisilmi,“ kommenteeris linnapea.

„Nii nagu ka Oleg Gross ise välja tõi, meie transpordiühendused, mitte ainult Tallinnaga, aga erinevatel suundadel, on tegelikult väga head. Ja inimesed juba otsivad väiksemaid, rahulikumaid elukeskkondasid väljaspool suurlinnu. Rakvere on kindlasti elukeskkonnana hästi arenenud ja meil on palju võimalusi huvihariduses ja huvitegevuses, nii kultuuri kui spordi valdkonnas, oma teater ja spaa. Rakveres on turvaline ning mõnus elada,“ arutles Varek.

„Usun, et uus keskus elavdab üldse elu linnas, kindlasti ka ettevõtluse osas, ja toob meile uusi elanikke. Tegemist on väga tänuväärse erainvesteeringuga Rakvere linna jaoks,“ märkis Triin Varek.

Liisi Kanna

Foto: Arhitektibüroo Peil OÜ